Kõik see avardas plahvatuslikult arusaama maailmaühiskonnast kui reaalsusest. Alates sellest ajast polnud olemas vaid ühte tõde.Maailm globaliseerus.Väärtushinnangud muutusid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pole halba ilma heata ja kõigest halvast on võimalik teha järeldused ja vigadest õppida. Arvan,et iga süüta inimese surm on ja jääb kellegi hingele. Kelle õlule panna Esimese Maailmasõja süükoorem, on raske öelda arutlejal kui isegi ajaloolastel. Ajalugu on teema, mille üle vailedakse koguaeg ning tahetakse muuta. Tsiteerides Albert Einsteini: „Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõjad vältimatud „ ning „ Rahu ei saavutata kunagi jõu, vaid mõistmisega“.Nõustum täielikult kuulsa teadlasega ning lisan: „Sõda ei saa kunagi vältida samaaegselt sõjaks valmistumisega“.
analoogiaarutlus on arutlus, mida hinnatakse analoogse kehtivuse seisukohast, ja see on induktiivse kehtivuse erijuhtum. Pöördume tagasi deduktiivset kehtivust taotlevate arutluste juurde, millest osa on ka deduktiivselt kehtivad. Järeldamise protsessis seob miski kokku eeldused ja tuletise. Arutleja jaoks võib kõnealune seos olla veenev ka siis, kui see pole loogiline. Järeldamise levinumaid laade: a) Psühholoogiline. Nt arutlejal pole kaasas vihmavarju, ent ta on haiglane ja ei taha märjaks saada. Kõnealusel päeval on tal kõik halvasti läinud. Ta vaatleb pilvi ning mõtleb hirmuga, et kui nüüd veel sadama ka hakkab, siis saab ta kindlasti märjaks. Ta võib sõnastada arutluse: Täna hakkab siin sadama, sest täna veab mul kõik viltu. b) Põhjuslik. Arutleja on teadlik mõnedest nähtustest, mis põhjustavad loodusseaduste põhjal teisi nähtusi. Esimesi nähtusi nimetatakse põhjusteks, teisi tagajärgedeks
analoogiaarutlus on arutlus, mida hinnatakse analoogse kehtivuse seisukohast, ja see on induktiivse kehtivuse erijuhtum. Pöördume tagasi deduktiivset kehtivust taotlevate arutluste juurde, millest osa on ka deduktiivselt kehtivad. Järeldamise protsessis seob miski kokku eeldused ja tuletise. Arutleja jaoks võib kõnealune seos olla veenev ka siis, kui see pole loogiline. Järeldamise levinumaid laade: a) Psühholoogiline. Nt arutlejal pole kaasas vihmavarju, ent ta on haiglane ja ei taha märjaks saada. Kõnealusel päeval on tal kõik halvasti läinud. Ta vaatleb pilvi ning mõtleb hirmuga, et kui nüüd veel sadama ka hakkab, siis saab ta kindlasti märjaks. Ta võib sõnastada arutluse: Täna hakkab siin sadama, sest täna veab mul kõik viltu. b) Põhjuslik. Arutleja on teadlik mõnedest nähtustest, mis põhjustavad loodusseaduste põhjal teisi nähtusi. Esimesi nähtusi nimetatakse põhjusteks, teisi
annaabi.ee 
