4. Tööstusdemokraatia-keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 5. Deliberatiivne e arutlev demokraatia-sisuks loetakse eeskätt kõigile ligipääsetavat arutelu ning vähem hääletamist, huvigruppide agitatsiooni ning valitsemisega seondvat. Meetodiks veenmine. Eelduseks ideaalne kõnesituatsioon.Tulemus on arutlejaid siduv konsensus. 6. Korporatiivne demokraatia-Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas
looma endale selle kaudu õnnelikku elu. Kasvatuse ja hariduse mõju isiksuse kujunemisele (ja selle kaudu ka inimese valikute langetamisele) on endastmõistetav ka tänapäeva Euroopa kultuuris. Et see on nii, seda näitavad ka meil ikka ja jälle lõkkele lahvatavad vaidlused kooliprogrammide muutmise üle. Jättes kõrvale arutelud, millist haridust vajab praegusel hetkel kõige rohkem Eesti ühiskond, on enamik hariduse tuleviku üle arutlejaid siiski seisukohal, et lapsed peaksid saama sellise hariduse, mis aitaks neil oma eluga võimalikult hästi toime tulla ehk vanamoodsalt väljendudes, saada õnnelikeks inimesteks. Paraku ei ole aga inimesed võrdsed oma võimaluste (ja isegi eelduste) poolest ning seda ei muudaks olematuks ka viimasel ajal hoogustunud arutelu hariduse unifitseerimise üle, mille tulemusena kaotaksid paraku kõige enam eliitkoolid ja kõige võimekamad õpilased. Tõsi, inimeste arengutempo on erinev ja
annaabi.ee 
