Hääletamisel on saadikud vabad otsustama oma südametunistuse ning vaadete kohaselt, ega ole seotud mingite kohustuslike juhtnööride vms (2002. a otsevalimisakti art 6 lg 1). EL Ministrite Nõukogu Nõukogu koosseis 25 liikmesriikide esindajat ministri tasemel (igast liikmesriigist 1), Neil on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi (EÜL art 203 lg 1). Vahelduv koosseis Nõukogu käib vastavalt arutatavatele teemadel koos erinevates koosseisudes. Näiteks üld ja välispoliitika küsimusi arutab nn Üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC), kus saavad reeglina kokku välisministrid. Ecofin`i nõukogu ühendab aga rahandusministreid. Nõukogu istungeid juhatab eesistuja, kes vahetub iga 6 kuu järel (hetkel Soome) EL Ministrite Nõukogu Otsustamine nõukogus nõukogu teeb otsuseid oma liikmete häälteenamusega (EÜL art 205 lg 1 )
kohtumisel Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub Brüsselis. Uute riikide (Bulgaaria, Rumeenia) liitumisel suureneb EP liikmete koguarv 785-ni. Parlamendi funktsioonid: - nõuandev; - järelevalve; - otsustamine. Euroopa Parlament on vaid nõuandev organ ja tegelikult teistele struktuuridele allutatud EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (Council of Ministers) on EL'i kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad vastavalt arutatavatele küsimustele. Nõukogul on seadusandlik võim. Ministrite Nõukogu teeb oma otsuse peale Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepaneku läbivaatamist Euroopa Parlamendi poolt. Nõukogu haldustöö teeb ära peasekretariaat ja erinevad töörühmad. Kohtumisi valmistab ette "COREPER"- alaliste esindajate komitee, mis koosneb liikmesriikide suursaadikutest. Eesistuja maa vahetub 2X aastas. Eesistuja maa välisminister on Euroopa Liidu kõrgeim esindaja. Istungid