EL-i juhtorganid: Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipead või peaministrid Ülesanne poliitiline juhtimine ja liidu arengu suunamine. Euroopa Komisjon (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 esindaja (volinik) NB!Eestist on volinik Siim Kallas Ülesanne ettepanekud seaduste vastu võtmiseks, kontroll seaduste täitmise üle, paneb kokku EL-i eelarve. Ministrite Nõukogu (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 minister vastavalt arutatavale küsimusele nt.välisministrid, kui arutatakse välispoliitilisi küsimusi seega koosseis ei ole püsiv. Võtab vastu seadusi. Iga liikmesriik on 6 kuud eesistuja e. juhib tööd. Euroopa Parlament (asub Strassbourgis) tegeleb seaduste vastu võtmisega. Koosseis- igast liikmesriigist teatud arv saadikuid vastavalt riigi elanike arvule. Eestist on 6 saadikut Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand, Ivari Padar, Siiri Oviir, Tunne Kelam.
* teostab järelvalvet kõigi ELi institutsioonide üle, kõige rohkem Euroopa Komisjoni üle * jagab EL nõukoguga võimu ELi eelarve üle. Eesti 6 liiget: T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, I. Tarand, V. Savisaar-Toomast, S. Oviir Võrdle Euroopa parlamenti ja Eesti Riigikogu. Milles need seadusandlikud kogud erinevad, milles sarnanevad? Euroopa Liidu nõukogu (ministrite nõukogu) liikmesriikide ministrite ühendus, seadusandlik institutsioon. Igast riigis üks minister, vastavalt arutatavale valdkonnale kutsutakse igast riigist vastav minister. Ministrite häälte arv sõltub tema riigis elavast rahvaarvust. Valitakse eesistuja riik, kes vastutab nõukogu töö eest (hetkel Ungari, siis tuleb Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded: · ELi õigusaktide vastuvõtmine (osaliselt koos ELi parlamendiga) · ELi eelarve kinnitamine (koos EL parlamendiga) · Ühtse majanduspoliitika kordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
NATO areng on pidev protsess. Ka praegu käivad NATO-s diskussioonid selle üle, kuidas muuta efektiivsemaks NATO struktuuri, kuidas kohandada liikmesriikide relvajõude tänapäeva nõuetele ja ohtudele vastavaks, kuidas vähendada "tehnoloogilist lõhet" Ameerika ja Euroopa vahel jne. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU KUJUNEMISLUGU JA TIPPKOHTUMISTE ROLL NATO AJALOOS NATO on riikide allianss, mida esindavad nende valitsused tasemel, mis on kohane arutatavale teemale ning tehtavate otsuste laadile. NATO tippkohtumisi on alates alliansi asutamisest 1949. aastal toimunud 15. Valitsusjuhtide osalemine sellistel sündmustel ei muuda alliansi otsuste laadi, millel on ühesugune õigusjõud olenemata tasemest, mil need tehakse. Kuid nende osalemine suurendab tähtsust, mida liikmesriigid omistavad sündmusele ning annab nende otsustele kaalu ja nähtavust. Tippkohtumised on täitnud alliansi põhimõtete kohandamisel muutuvate vajaduste ja
arendamisele. NATO areng on pidev protsess. Ka praegu käivad NATO-s diskussioonid selle üle, kuidas muuta efektiivsemaks NATO struktuuri, kuidas kohandada liikmesriikide relvajõude tänapäeva nõuetele ja ohtudele vastavaks, kuidas vähendada "tehnoloogilist lõhet" Ameerika ja Euroopa vahel jne. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU KUJUNEMISLUGU JA TIPPKOHTUMISTE ROLL NATO AJALOOS NATO on riikide allianss, mida esindavad nende valitsused tasemel, mis on kohane arutatavale teemale ning tehtavate otsuste laadile. NATO tippkohtumisi on alates alliansi asutamisest 1949. aastal toimunud 15. Valitsusjuhtide osalemine sellistel sündmustel ei muuda alliansi otsuste laadi, millel on ühesugune õigusjõud olenemata tasemest, mil need tehakse. Kuid nende osalemine suurendab tähtsust, mida liikmesriigid omistavad sündmusele ning annab nende otsustele kaalu ja nähtavust. Tippkohtumised on täitnud alliansi põhimõtete kohandamisel muutuvate vajaduste ja
annaabi.ee 
