situatsioonist on õhtusöögid sõprade pool, mida Eva tegelikult ei naudi, sest talle ei meeldi laste osavõtt nii öelda täiskasvanute õhtusöögist, mida ei või aga öelda tema mehe kohta, kes naudib lastega mängimist. Pikkamööda hakkavad asjad Evat tüütama ning ta hakkab jälle otsima endale uut projekti või meelelahutust, mis aitaks tal unustada hallid argipäevad. Külaskäigud sõprade poole annavad oma panuse ning Eva hakkab mõtlema lapsesaamise peale. Peale pikki arutamisi enda mehega, kes on loomulikult lapsesaamise poolt otsustab ka Eva selle kasuks, kuid juba üsna varsti hakkab kahetsema seda otsust. See võib olla tingitud sellest, et Eva jaoks oli mõte lapsesaamisest köitvam kui lapsesaamine ise. Pikamööda hakkas ta vihkama ka liigset tähelepanu ning hoolitsust, sest talle tundus, et kõike seda tehakse mitte tema vaid lapse pärast ning Eva tundis armukadedust veel sündimata lapse suhtes. Kuna lapse
Samas edendas Troitski suurvene šovinism vastukaaluks ka eesti rahvuslust. Enam-vähem ühel ajal JK-ga lõpetas seminari veel terve rida tulevasi ohvitsere- kindralid August Traksmaa ja Aleksander Jaakson, kolonelid Aleksander Häelme, Jaan Org, Oskar Plaks jt. - ning nende meesterahvuslikus hoiakus ei saa olla mingeid kahtlusi.. Ka JK kuulus seminaristide rahvuslikku tiiba, korraldas muuhulgas eesti ajalehtede ühislugemisi ja –arutamisi, osaledes eestlastest õpilaste põrandaalustel vaidlusõhtutel ning olles juhtivalt tegev „ omavahelise ajakirja“ Meie Ka Elame! Väljaandmisel ja levitamisel. Kui ilmasõja eel ei tarvitsenud sotsialistlik ja rahvuslik hoiak üksteist tingimata välistada, siis 1917. aastaks tekkis ületamatu lõhe Eesti rahvuslaste ja sotsialistide äärmusliku tiiva- enamlaste- vahel. Igasugune koostöö muutus võimatuks, asendudes terava konfrontatsiooniga.
annaabi.ee 
