Muusikaretsensioon Käisin 2. oktoobril, jahedal sügisõhtul kuulamas Raekoja keldris Londoni Jazzi. Uksest sisse astudes oli esmamulje hea. Mõnus mahe valgustus oli ja DJ lasi mõnusaid jazzi rütme. Nägin ka kuidas Kuuba löökpillimängija Luber Jimenez häälestas oma trumme. Poleks osanud kunagi arvata, et trummide häälestamine võib võtta nii kaua aega. Nagu tavaliselt, nii ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja tekitas tantsutuju, kuid tantsimisega läksid väga vähesed kaasa. Loomulikult olid publikuks tavalised külmad eestlased, keda jazz käima ei tõmmanud. Arvan, et jazz muusika sobi...
Uurisingi, kui kindlad saavad täisealised nende endi arvates olla vanemate peale. Selgus, et 42 inimest 49-st (82%) iseseisvalt elavast vastanust usaldavad oma vanemaid alati ning on nende peale kindlad. Koos vanematega elavatest usaldavad neid 19 inimest 23-st (73%). 3 inimest tunnistas, et ei saa oma vanemate peale kindel olla. Oma isiklike probleemidega aga alati vanemate poole ei pöörduta. Vaid 5 vanematega koos elavast vastanust kirjutas kindla ,,jah" sõna küsimusele ,,kas arutad oma probleeme vanematega". Samapalju vastas samale küsimusele eitavalt, kuna arvatakse, et vanemad ei mõista neid. Ülejäänud räägivad vanematele oma muredest harva ning valikuliselt. 30 25 20 15 10 5 0 Emaga Isaga Mõlemaga Mitte Vanaisaga kummagagi
Kuidas last aidata? Kuidas selgeks teha, mis selle käitumise taga on? Kui tunned last, saab mingi eesmärgi selgeks teha. AGA: väldi miks-küsimusi, see on täiesti mõttetu! Konkreetsete küsimuste esitamine, et tõsta õpilase teadlikkust tema võimalikust käitumiseesmärgist (Dreikurs): ,,Kas sa tead, miks sa ...?" vestlussituatsioon enne juba loodud, nt lapsega laua taga teed juues. Kui sul juba teada, msi toimub, siis lapsele tuleb jätta mulje, et arutad temaga koos. Tgelikult ju laps teabki, mis temaga toimub, ise kõige paremini. Tihtipeale aga vastuseks õlakehitus, nagu oleks lapsel suva. ,,Kas ma võin oletada, miks sa....?" ükski laps ei ütle, et ei või, tihti jälle see õlakehitus: ütle siis kui tahad ,,Kas võib olla, et ....?" ei tohi olla last halvustav, sildistav; ei tohi üle analüüsida. Kui oled eesmärgiga mööda pandud, siis saabki talle öelda:
annaabi.ee 
