toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma." (Ärm, 1997) Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse söögilauas oma perekonnaga, vaid siis, kui ollakse koos oma sõpradega. Ebaviisakas on see sellepärast, et perekonnaliikmed ei pruugi teada slängisõnade tähendust ning seetõttu võib tekkida arusamatusi. Samuti näitab slängi kasutamine seltskonnas, kes seda sõnavara ei tunne, rääkija hoolimatut ja üleolevat suhtumist kaaslastesse. Kokkuvõte Käesoleva uurimistöö teemaks on släng, selle kujunemine ja kasutamine. Töö autori eesmärgiks oli tutvuda teemakohase kirjandusega, uurida seni avaldatud slängisõnaraamatuid Töö ettevalmistamise käigus tutvuti keeleteadlaste kirjutistega slängist
Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma." (Ärm, 1997) Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse söögilauas oma perekonnaga, vaid siis, kui ollakse koos oma sõpradega. Ebaviisakas on see sellepärast, et perekonnaliikmed ei pruugi teada slängisõnade tähendust ning seetõttu võib tekkida arusamatusi. Samuti näitab slängi kasutamine seltskonnas, kes seda sõnavara ei tunne, rääkija hoolimatut ja üleolevat suhtumist kaaslastesse. II UURIMISTÖÖ TULEMUSED 10 Uurimistöö läbiviimiseks koostati küsimustik slängisõnade kasutamise ja mõistmise väljaselgitamiseks (lisa 1) ning valiti uurimisalused grupid. Uurimisalusteks gruppideks valiti Tartu Raatuse gümnaasiumi 11. klass ja Salva/Rock korvpallurid vanuses 17-18 aastat.