Prantsuse sotsioloogiline koolkond – Emil Durkheim. Tema sõnul on ühiskonnal eraldi iseseisev kvaliteet ja see pole ainult teda moodustavate indiviidide summa. See tähendab, et teadlased peavad uurima just ühiskonda, sest üksikinimeste uurimine võib segadusse viia. Uurida tuleks sotsiaalseid fakte e ühiskondlike nähtusi, indiviidi piire ületavaid tegevusi, mõtteid või muid tunnetusi, mis surutakse ühiskonna poolt üksikinimesele peale, nt mõtlemis- või arusaamisviis ja ideed. Funktsionalism – Bronislaw Malinowski. Selle järgi täidavad ühiskonna institutsioonid oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsioone. Lähtub sellest, et oluline on indiviid ja indiviidi rahuldamise vajadusest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, st sotsiaalne süsteem on ühiskond ise ja selle säilitamiseks on erinevad institutsioonid. Malinowski viis läbi uurimistöid Trobirandi saartel ja hakkas propageerima
võlulahendused *enne H homoloogia strukturaalne resonants sostiokultuurilist tervikikut moodustavate elementidega teatud elemendid on vastavad teistele erinevustele (sinu riietus vastab sellele, millist muusikat sa kuulad) *P. Willis "Profoneculture" materjaalsetel ja ideoloogulistel struktuidel on oma objektiivsed programmid *homoloogiline mudel *oma piiride kaitsmine *subkultuur on sisemiselt väga korrastatud, teket võib ette aimata, teatud maailmast arusaamisviis *ei saa oma alikutes olla päris vaba XI LOENG Hebdige'i jätk 46 *objektid, mille kaudu peegeldati subkultuuri eripärasid *sinkhead'id *stiil teatav terviklikus igap äeva põhimõtetele *homoloogiate ideed v õrdlus Saussure'iga homoloogia otsib vastavust reaalsuse ja keeleleise väljenduse vahel (tähistaja ja tähistatu), Saussure keelemärk ei ole seotud, keelemärkide vastastikune erinevus *punksubkultuur tradistiooniliselt m õisteti teatavaid tähistajad olid pühduse
annaabi.ee 
