Teistsugune olukord on sel juhul, kui enamuskeelt kõnelev ema tahab oma lapsele teist keelt selgeks õpetada. Osaledes koos teiste lastega mängudes ja muudes tegevustest, suudavad lapsed edukalt ja kerge vaevaga omandada teise keele põhiteadmised. Mida rohkem on laps sellisel keelekeskkonnas, seda rohkem õpib ta teist keelt. Esialgu saab lapse keelest vaid aru, kuid üsnapea järgneb sellele ka teise keele ladus rääkimine. Lasteaed annab lapsele teisest keelest arusaamisoskuse, mis on hindamatu baas keele arenemiseks. Kui lasteaed annab lapsele oskuse keelt mõista, muudab põhikool selle üsna kiiresti aktiivseks rääkimiseks. Teise keele omandamine hästiorganiseeritud keskkonnas toimub enamasti probleemitult ja pakub lapsele lõbu. Loob lapse kakskeelsusele korraliku vundamendi. (Baker, 2005, 129.) Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale? Kakskeelne laps rühmas toob õpetajale kaasa suurema töökoormuse ja teatud mõttes ka suurema vastutuse
keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 7. Maailmakeelte oskuse arendamine (nt inglise keelekümblus Jaapanis; jaapani keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 1.2. Programmi eesmärk ja põhimõtted Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis
annaabi.ee 
