Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult Õele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionaalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine Õlik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. III. 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess = vöörtusjurisprudents Kõigil Õlikku tähendust omavatel reeglitel on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli Õliku probl lähendamiseks
Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult õigusele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionnalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus õiguse rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib seadust talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab õigusele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine õiguslik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. Need olid kaks väärtusjurisprudentsile omast lähenemise viisi. Millist osa mängib selles kontekstis seadus? Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele koku. 1.4.Topik,/topoi ja argumentatsiooniprotsess