religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud. Arvas, et temast kõrgemal on vaid Jumal. Neitsi Maarja- ehk Jumalaema oli keskajal üks armastatumaid pühakuid. Peeti inimkonna võimsaimaks eestkostjaks. Mõnel ta pildil või kujul usuti olevat imettegev vägi ja nende jurde sooritati palverännakuid. Oli palju nägusid. Nursia Benedictust elas u 480 543.a
kultuuri peamiseks funktsiooniks on väga hea soorituse tagamine! Peters ja Waterman: väga heade ettevõtete tunnuseks ongi see, et nad nõuavad väga head sooritust nn. keskmiselt töötajalt. Ettevõttekultuuri elemendid. Deal ja Kennedy käsitlus. 1.Ärikeskkond- olulisim ettevõttekultuuri determinant, sest see määrab , mida ja kuidas edu saavutamiseks teha. 2.Väärtused-defineerivad edu töötajaile arusaadavatesse mõistetesse ja on seetõttu saavutuste standarditeks (nt."tarbija on tähtis", ,,töötajate mured on ka meie mured"). NB. Tugev väärtuste mõju võib mõnikord org- le ohtlik olla, takistuseks saavad tugevalt juurdunud väärtused, mida on raske muuta ja mittekooskõlalised tugevad väärtused. 3. Kangelased- inimesed, kes näitavad tegevuses ettevõtte väärtusi ja esitavad õigeks peetavaid käitumisviise. Kangelaste käitumine on kui rollimudel ettevõtte töötajaile
aktuaalsete ja potentsiaalsete ohtudega riigi suveräänsuse vastu. Riigil on eesmärk, mida üldiselt kutsutakse rahvuslikud huviks. (national interest). See, mis on konkreetse riigi "rahvuslikud huvid", pannakse paika riigi valitsejate poolt. Funktsioonid, mida iga riik peab teostama: 1. Huvide liigendus - suhtlemine kodanikega, saamaks teada, mida nad riigilt soovivad 2. Huvide koondamine - poliitiliste vajaduste transformatsioon väiksemasse hulka arusaadavatesse alternatiividesse. 9 10 3. Poliitiline sotsialiseerumine - protsess, mille kaudu inimesed omandavad oma vaated poliitilisele maailmale. 4. Poliitiline kommunikatsioon - protsess, mille kaudu informatsioon üle kantakse. 5. Seadusloome - protsess, mille kaudu riik kehtestab poliitilised otsused ja hinnangute määrangud. 6. Seaduse kasutamine - poliitiliste otsuste täitmine 7