· 1957 · Õlimaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee " Sügislilled " tase Teine Kolmas tase · 1939 Neljas tase Viies tase · Õlimaal "Pariisi bulvar" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim · 1937 Teine tase · Õlimaal Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portree professor Peeter Arumaast · 1938 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige · Joonistatud Teine tase kriitidega Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Hüplimnion / alusvesi kihistunud veekogu kõige alumine veekiht (üldjuhul kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel) 11. Järvede veebilanss Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olemasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku, st positiivne veebilanss. Soode, rabade hüdroloogia 12. Soode teke ja areng Sood on tekkinud veekogu kinni kasvades (mültudes) või arumaast (mineraalmaast) selle soostudes. Madalsoo areneb edasi siirdsesooks ning lõppfaasis paikneb rabana. Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Soode tekkimiseks peavad olema soodele omaste taimede tekkimiseks ja kasvamiseks vajalikud tingimused. Eesti alal sai soode areng alguse pärast viimase jääaja lõppu. 13. Soode toitelisus Põhjavee- või sademeveetoitelised, siirdesoo puhul
annaabi.ee 
