Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või 2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel. Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel. 20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud
aasta jooksul areneda soovitud elupaiku ja liike hõlmav ala, nimetatakse käesolevas projektis potentsiaalseks vääriselupaigaks (PVEP) ja määratletakse järgmiselt: Potentsiaalne vääriselupaik on ala, mille puhul võib eeldada, et see kujuneb (nt. mõnekümne aastaga) vääriselupaigaks juhul, kui ala majandamisvõtted soodustavad bioloogilise mitmekesisuse kasvu. Vääriselupaigad ei ole eri metsatüüpide raames ühtlaselt jaotunud. Vääriselupaiku leidub harvemini viljakama pinnasega arumaade metsades ning sagedamini väheviljakates märgalade metsades ja väikese tüsedusega muldadel kasvavates kuivades metsades. Elupaigaspetsialisti mõiste Elupaigaspetsialistidena käsitletakse vääriselupaikade projektis kõiki liike, kes ei ole võimelised tulundusmetsas pikaajaliselt säilima. Enamikel juhtudel on tegemist liikidega, mis on kantud bioloogiaekspertide koostatud Eesti punasesse raamatusse. Kuna ohustatud ja ohualtide liikide
annaabi.ee 
