Kõigile 25 raskustele vaatamata osutas eesti rahvas jätkuvat elujõudu, rahvaarv kasvas jõudsalt, tuli välja Põhjasõja ning katku aegsest madalseisust ning ületas 18. sajandi lõpul esimest korda Eesti ajaloos poole miljoni piiri. Selles referaaid püüdsin vältida äärmuslikke hinnanguid, mida meie senises ajalookirjanduses on käibel olnud liigagi palju. Toonaste valgustajate kombel usun ka lugeja enese arukusse. Loodan, et koos läbitud rohkem kui sajandipikkune teekond aitas seda mõneti vähemtuntud perioodi meie maa ja rahva ajaloos lugejale arusaadavalt tutvustada ning lähedasemaks ja mõistetavamaks muuta. 26 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laur, Mati; Tannberg, Tõnu; Piirimäe, Helmut. (2003). Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2. Vahtre, Lauri. (2000). Eesti kultuuri ajalugu
kohkumata tagasi vägivalla ees (üks väike kuritegu tuhande heateo vastu). Ükski Raskolnikovi lootus ega ootus ei täitunud. Inimkonna heaolu ega omaendagi uus elu ei ole talle pärast mõrva enam oluline. Tekib paljastamishirm ja meeletu soov end üles anda. See kõik oli tegelikult sunnitööst hirmsam karistus. Raskolnikov põlastab kaasaja sotsialiste ja nende ringe, usub inimese arukusse ja headusesse. b. Marmeladovite perekond ja Raskolnikov Marmeladovite perekond unistab puhta headuse maailmast, kohtunikust, kes mõistab kõik ja andestab kõik, ka joodikutele, kes on kaotanud inimnäo. Vanim tütar Sonja, kes on olude sunnil prostituudiks hakanud, on vaikne, valge peaga, kõhn, nägu alati kahvatu, kuid astub vaimsesse võitlusse uhke ja andeka Raskolnikoviga ja võidab
annaabi.ee 
