PD0,05 / LSD0,05 0,34 0,63 0,53 0,46 0,24 0,31 Saagi jaotus niidete lõikes oli ühtlasem hariliku lutserni külvides. Hübriidlutsern kõrrelistega andis majanduslikult arvestatava III niite KA saagi. 2007-2009 aastate keskmisena ületas III niites põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheina segude KA saak hariliku lutserni KA saaki 5%, hübriidlutserni III niite segud põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheinaga oli hübriidlutserni KA puhassaagist 38% suuremad. 2009. aastal olid lutserni segukülvid väiksema saagiga kui lutserni puhaskülvid (va segu põld-raiheinaga). Tugeva konkurentsi tõttu oli jäänud 2009. aasta sügiseks segukülvides hariliku lutserni taimi taimikusse hariliku aruheinaga 28 ja roog-aruheinaga 26, ohtetu lustega 36 ja põld-raiheinaga 44 tk m-2 (puhaskülvis 67). Kui 2007 aastal KA botaanilise kaalanalüüsi järgi moodustasid kõrrelised
-G. Lembke KGh. Sordina registreeriti esmakordselt 2005. aastal. Eesti sordilehes registreeriti see sort esmakordselt 2009. aastal. Tegemist on keskmise kuni hilise õitsemisajaga diploidse sordiga. Tal on kõrge vastupidavus ristikuvähi kui ka lumiseene suhtes. Talvekindlus on teisel aastal keskpärane. Tal on ka kõrge söödaväärtus ning teda võib kasuatada ka maheviljeluses. Soovitatakse kasutada koos hariliku aruheinaga, karjamaa raiheinaga. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) ,,Atlantis" on samuti aretatud Saksamaal. Aretajaks Norddeutsche Pflanzenzucht H.-G. Lembke KG. Sordina registreeriti esmakordselt 2005. aastal. Eesti sordilehes on alates 2009. aastast. Tegemist on tetraploidse sordiga. Ta on hea konkurentsivõimeline sort, millel on väga hea talve- ja haiguskindlus. Puuduseks võib pidada ebaühtlast kuivamist ning kõrget veesisaldust taimedes
(12-20%). Hariliku lutserni variandid olid 2009. aastal saagikuselt väiksemad hübriidlutsernist (v a segu põld-raiheinaga), sest taimikud olid hõrenenud. Hübriidlutserni puhaskülvi kolmas saak oli väga väike ja jäi allapoole majandusliku tasuvuse piiri. Segus kõrrelistega saadi koguseliselt majanduslikult tasuv III niite saak. Kõrreliste konkurentsi tõttu olid kolmeniitelisel kasutusel hariliku lutserni segude taimikud hõrenenud. 2009. aasta sügiseks oli segudes hariliku aruheinaga ja roog-aruheinaga jäänud lutsernitaimi vastavalt 28 ja 26 tk/m2. 2009. aasta esimese niite KA saagis oli harilikku aruheina 38 ja roog-aruheina 45% (teistes variantides oli kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern talus saateliigina külvatud kõrreliste konkurentsi paremini. 2009. aasta sügisel oli roog- ja hariliku aruheina segudes hübriidlutsernitaimi vastavalt 48 ja 60 tk/m. 2 ´Karlu´ segukülvide I niite KA saagis oli aruheinte saagiosalus 32%, III niite saagis roog-aruheina 53% ja
annaabi.ee 
