Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades. Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa
1253. aastal Riia piiskop suri ning ALbert Suerbeer sai lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid. Alates 1255. aastast on tegemist Riia peapiiskopkonnaga. Valitsemine: Riia peapiiskop resideeris Riias või selle lähedal olevates linnades ja linnustes (Üksküla/Koknes). Stifti valtisesid stiftifoogtid, keda oli 2. Vaimulikes asjades abistas toompraost. Lisaks osales Riia toomkapiitel valitsemises, selle liikmetel oli õigus valida peapiiskoppi ning aruatada kõiki olulisemaid vaimulikke ja ilmalikke asju peapiiskopkonnas. Likvideerimine: 1559. aastal Riia peapiiskopkond sattus ohtu Liivi sõja ajal, sest venelased vallutasid idaalasid. 1561. aastal toimus Riia peapiiskopkonna kui ka ordu valduste otse liitmine Poolaga. Aastast 1563 ei määratud enam Riia peapiiskopiks kedagi. Tartu piiskopkond - Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224. aastal. Piiskopi ametinimetus loodi alles 1235.
annaabi.ee 
