vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule mis arvestades taustsüsteemi tekitab tõenäosuse, et arukas finantsinfokasutaja laseb neist oma otsuste tegemisel mõjutada. Igaks olukorraks kehtivat olulisuse mõõtu ei eksisteeri. Mida audiitor peab oluliseks või mitte sõltub eelkõige tema professionaalsusest. Kui audiitor määratleb potentsiaalsete ebatäpsustega siis tulebki tal hinnata nende olulisust pidades silmas finantsinformatsiooni kui tervikut ja samas ka üksikuid aruandlese kirjeid. Olulisuse hindamisel on tähtsaks lähtekohaks hinnang sisekontrooli süsteemi tasemele. Olulisust võib auditeerimisel planeerida erinevatel põhimõtetel näiteks eksitava vea määratlemine kroonides mingis perioodis milleni see viga on aktsepteeritav, see ei muuda veel oluliselt aruandluse sisu ega mõjuta otsuseid. Aktsepteeritavat ebatäpsust tuleb käsitleda nii tervikaruannete kui üksikkirjete osas. Ettevõtte tegevuse jätkuvus
vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule mis arvestades taustsüsteemi tekitab tõenäosuse, et arukas finantsinfokasutaja laseb neist oma otsuste tegemisel mõjutada. Igaks olukorraks kehtivat olulisuse mõõtu ei eksisteeri. Mida audiitor peab oluliseks või mitte sõltub eelkõige tema professionaalsusest. Kui audiitor määratleb potentsiaalsete ebatäpsustega siis tulebki tal hinnata nende olulisust pidades silmas finantsinformatsiooni kui tervikut ja samas ka üksikuid aruandlese kirjeid. Olulisuse hindamisel on tähtsaks lähtekohaks hinnang sisekontrooli süsteemi tasemele. Olulisust võib auditeerimisel planeerida erinevatel põhimõtetel näiteks eksitava vea määratlemine kroonides mingis perioodis milleni see viga on aktsepteeritav, see ei muuda veel oluliselt aruandluse sisu ega mõjuta otsuseid. Aktsepteeritavat ebatäpsust tuleb käsitleda nii tervikaruannete kui üksikkirjete osas. Ettevõtte tegevuse jätkuvus
vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule mis arvestades taustsüsteemi tekitab tõenäosuse, et arukas finantsinfokasutaja laseb neist oma otsuste tegemisel mõjutada. Igaks olukorraks kehtivat olulisuse mõõtu ei eksisteeri. Mida audiitor peab oluliseks või mitte sõltub eelkõige tema professionaalsusest. Kui audiitor määratleb potentsiaalsete ebatäpsustega siis tulebki tal hinnata nende olulisust pidades silmas finantsinformatsiooni kui tervikut ja samas ka üksikuid aruandlese kirjeid. Olulisuse hindamisel on tähtsaks lähtekohaks hinnang sisekontrooli süsteemi tasemele. Olulisust võib auditeerimisel planeerida erinevatel põhimõtetel näiteks eksitava vea määratlemine kroonides mingis perioodis milleni see viga on aktsepteeritav, see ei muuda veel oluliselt aruandluse sisu ega mõjuta otsuseid. Aktsepteeritavat ebatäpsust tuleb käsitleda nii tervikaruannete kui üksikkirjete osas. Ettevõtte tegevuse jätkuvus
annaabi.ee 
