tekkis konflikt Mandzuuria ja Korea pärast. 1894-95 Jaapani-Hiina sõja tulemusena okupeeris Jaapan suure osa , kuid Inglismaa, Sakasamaa ja Venemaa nõudel pidi andma Hiinale tagasi Liaodongi poolsaare. Venemaa sai Hiinalt kontsessiooni Ida-Hiina raudtee ehitamiseks. Eesmärgiks oli Mandzuuria majanduslik alistamine. 1898 rentis Hiina Venemaalt Liaodongi poolsaare koos Port Arturi ja Daliani sadamatega. Venemaa asus ehitama sõjasadamat Port Arturisse ja haruraudteed Daliani. 1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja-Mongoolia, see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks. Vene-Jaapani sõda 1904-05 Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril. Jaapan alustas sõda, rünnates Port Arturis Venemaa sõjalaevu sõda välja kuulutamata. Venemaa ei võitnud selles sõjas ühtegi lahingut, ning kandis suuri materiaalseid- ja inimkaotusi. Hukkus kogu Venemaa sõjalaevastik ja ca. 500 000 meest
Ja alustasid ka maismaal aktiivset pealetungi. Ve väed jäid kaitsele. Port Arturi (Ve baas Liadongi ps-l) piiramine kestis 7 kuud, lõpuks Port Artur kapituleerus. Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar Mukden mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja