põlveliigesed ning lülisammas (peamiselt kaela- ja nimmeosa). Reumatoidartriit Reumatoidartriit on üks raskem , rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Reumatoidartriiti põeb umbes 0,6- 3,0 % inimestest. Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva-, põskkoopa-, hamba-, sapipõie- või mõne muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoiartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse muutused. On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. See on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud.
füüsiliselt aktiivsed inimesed, kelle sportlikul aktiivsusel, vaatamata taastusravile ja erisidemete kasutamisele, esinevad ebastabiilsuse nähud: soovitatakse operatsiooni 2 ebastabiilsuse episoodi kordudes inimesed, kellel esinevad tavaelus või tööl ebastabiilsuse hetked Miks opereeritakse ERS vigastust? Püsival ebastabiilsuse nähtude esinemisel on suur oht vigastatada meniskeid ja kõhrepindasid, mis viib liigese pöördumatute muutuste tekkele ehk artroosile. Kuna opereeritakse ERS? Reeglina ägedas faasis ERS ei opereerita, kuna ta võib osaliselt ise tagasi fikseeruda ja tagada vajaliku põlve stabiilsuse Ägedatel juhtudel operatsiooni vajadusel teostatakse soovitavalt 2 nädala jooksul vigastusjärgselt Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel Kuidas teostatakse operatsioon? Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt. Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a
annaabi.ee 
