(grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool
pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Põhikool. Neist suurem, Tapa gümnaasium, rajati 1919. aastal ning on alates sellest ajast olnud Tapa linna suurim kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele. Kultuurielu Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade eelkäiaks saab pidada 1890. aastal loodud "Harmonie" seltskondlikku ühendust
perekonna pea, juht, käskija. Isa oli laste esimene õpetaja ning pidev teadmiste see tähendab seaduse tundmise kontrollija. Haridus antud kontekstis tähendaski eelkõige osavõttu igapäevaelu praktilistest tegevustest ja religioossetest rituaalidest, mis kätkes endas karmi distsipliini. Hariduse andmine algas varakult, kui laps oskas rääkida õpetati talle esimesed palved, õpetussõnad jne. Kooli läks poiss enamasti 4aastaselt, kus õpetati lugemist, kirjutamist, artimeetikat. Ning peamine ülesanne oli seadused pähe õpida. Suursündmuseks noore juudi elus oli: poistel bar mitzva, tüdrukutel bat mitzva, kus noor tunnistati iseseisvaks ja võimeliseks ise otsustama, mis on õige ja mis on vale. Juudi naine ja ema Ema osaks peeti eelkõige kõlbelise aluste kujundamist lastes. Juudid austasid naist ja andsid talle rohkem vabadust ühiskondlikul tasandil, kui muud rahvad.
perekonna pea, juht, käskija. Isa oli laste esimene õpetaja ning pidev teadmiste see tähendab seaduse tundmise kontrollija. Haridus antud kontekstis tähendaski eelkõige osavõttu igapäevaelu praktilistest tegevustest ja religioossetest rituaalidest, mis kätkes endas karmi distsipliini. Hariduse andmine algas varakult, kui laps oskas rääkida õpetati talle esimesed palved, õpetussõnad jne. Kooli läks poiss enamasti 4aastaselt, kus õpetati lugemist, kirjutamist, artimeetikat. Ning peamine ülesanne oli seadused pähe õpida. Suursündmuseks noore juudi elus oli: poistel bar mitzva, tüdrukutel bat mitzva, kus noor tunnistati iseseisvaks ja võimeliseks ise otsustama, mis on õige ja mis on vale. Juudi naine ja ema Ema osaks peeti eelkõige kõlbelise aluste kujundamist lastes. Juudid austasid naist ja andsid talle rohkem vabadust ühiskondlikul tasandil, kui muud rahvad.
annaabi.ee 
