Olenevalt lugema õpetamise meetoditest on lugemisoskuse arengut kirjeldatud läbi erinevate etappide, mis lähevad teineteiseks üle harjutamise tulemusel. Iga lugemisetappi iseloomustab mitu tunnust: lugemisviis, tüüpilised vead, tempo ja sellega seotud ladudus, ilmekus, aimamine ja selle kontroll, sünteesi ja mõistmise vahekord. Lugemisviisi iseloomustavad kaks peamist tunnust: tajumisühik ja esmase sünteesi ühik. Tajuühik kajastab seda loetava materjali segmenti, mida laps artikuleerib kohe pausideta. Tajumisühikuks võivad olla tähed või täherühmad (sh silbid või kõnetaktid), sõnad, süntagmad. Tajumisühikust on tuletatud ka lugemisviiside nimetused: veerimine, silphaaval lugemine, sõnade kaupa lugemine, ladus lugemine (süntagmade kaupa). Lugema õppides kasutab laps mitut lugemisviisi korraga, kuigi üks neist on harilikult enam levinud, st juhtiv. Lugemisoskuse omandamise etapid:
Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel. Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL) Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski. Erivorm puutekeel (konspektis nr 12) Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem 3 kereemitüüpi: See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) käevorm (handshape) liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) viiperuum kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad.
annaabi.ee 
