Järv 1860-1927 E. Aspe käsutas oma loomingus vane- tuntud eelkõige ajalooliste jutustustega. Romaanina mate noorpõlvemälestusi, aga ka kohalikke võetava ,,Vallimäe neitsi" (1885; mõneti koostöös E. rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas. ja meremeestega seotud lugusid ,,Meremehe Jutustus ,,Ristitütar" (1891) peegeldab autori mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb lähtuvalt arendas ta välja oma naiseideaali kunstiteosena kesiseks. Suuremat huvi väärib Jüri ,,Kasuõde".E. Aspe peateoseks on mõneti öö ülestõusu käsitlev ,,Karolus" (1892). Keerulise vanemate mälestustele toetuv ,,Ennosaare Ain". saatuslooga eestlasest feodaal Karolus pole Ajalooline jutustus 1880. aastate proosa kõige unustanud oma päritolu
Maximillian Põdder (1852-1905) - oma algupärastes juttudes käsitleb rahvusliku liikumise aja probleeme ja suhtumisi, loomingu tipuks ja tolleaegse proosa tuumakamaks teoseks on "Bob Ellerhein" (1884). Elisabeth Aspe (1860-1927) - mõjutajaks kodus valitsev isamaaline meeleolu, kasutab loomingus Pärnu ja selle ümbruse kajastust, vanemate noorpõlvemälestused, kohalikke rahvapärimusi, ajaloolisi seike, meremeestega seotud lugusid. Naise osa käsitlevast artiklisarjast lähtuvalt arendas välja oma naisideaali. Aspe peateoseks mõneti vanemate mälestustele toetuv "Ennosaare Ain" ("Oleviku" lisas 1888, raamatuna 1910) - meie kirjanduse üks varaseim haritlasromaan Põdderi "Bob Ellerheina" kõrval. Rahvusliku liikumise taandumisega alanud ühiskondliku struktuuri muutumine, tsarismi kasvav surve, eestlaste omavaheliste lahkhelide teravnemine ja süvenemine, haridustaseme tõus eeldasid ja tingisid muutusi ka kirjanduses
annaabi.ee 
