ning seetõttu hakkab seda soetama teistelt riikidelt. Eesti ja Venemaa on aegade algusest olnud naaberriigid ning seetõttu ei ole võimalik, et nende vahel ei oleks kaubanduse suhteid. Selleks, et kaubandusprotsess hakkaks riikide vahel toimima, on kohustuslikud tingimused- kaubanduse areng nende riikide siseturgudel. Venemaa, kui riik avastati Eesti riigist varem, seepärast hakkasid sisekaubanduse suhted arenema palju varem, kui Eestis. Iidsed säilinud dokumendid ja artifaktid viitavad sellele, et Venemaa kaubandus hakkas arenema 8.sajandil, aga Eestis 12.sajandil. Eesti pakkus huvi nii Venemaa kui Euroopa ja skandinaavia kauplejatele tänu oma geograafilisele asendile. Väikese riigi tõttu realiseeriti siseturul kaupa suhteliselt kiiresti. Olenemata sellest, et kaubandus algas hiljem, liikusid kaubad riigisiseselt üsna kiiresti. Teatud etapil oli Venemaa ja Eesti ühtne riik ning seetõttu kustusid ka võimalikud erinevused. Kaubandussüsteem oli ühtne, nagu
1.1.2) Võrdlev uurimus. Nt päeva- ja kaugõppe õppijate uuring. Üksikjuhtumi uuring case study. Kas konkreetses ajaühikus või kindlaskeskkonnas ja situatsioonis toimunud inimeste empiiriline uuring. See võib liituda ükskõik, millise teise meetodiga. Võtmeküsimus on info valik. Kas valida tüüpilised juhtumid või harva esinevad juhtumid. Infot kogutakse dokumentidest, arhiivisalvestustest, intervjuudest (kõige olulisem), otsesest vaatlusest, osalusvaatlusest ja füüsilised artifaktid. Meetodi kasutamisel on oluline mõista ühe juhtumi olemust sügavalt. Üldistusi teha ei saa. Tuleb silmas pidada,e t mingi juhtumi ilmingud võivad olla mitmetähenduslikud. Eksperiment. Uurimismeetod, kus tingimused on uurija otsese kontrolli all. Võimaldab vajalike tingimuste täpse kujutamisega tekitada test-olukorra, mis laseb inimkäitumist uurida huvipakkuvais näitajais. Samas võib olla küsimus ka ökoloogilise valiidsusega. Kas ta käituks
annaabi.ee 
