(minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt
ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt
annaabi.ee 
