Vananemisega väheneb kiirus, millega aju töötleb ja talletab meie mälestusi. See on pealmine põhjus, miks vanemad inimesed pole nii edukad aja paela tehtavates IQ testides kui nooremad. See aga ei tähenda, et vanemate inimeste mälu halb oleks, kui neile anda harjutuste tegemiseks rohkem aega, oleks keskmised tulemused samad mis noortel. Ajuprotsesside aeglustumine on osalt tingitud sellest, et vananedes aeglustub vereringe. Küpsemas eas nõuab eluaegne kulumine lõivu ka südamelt või arteritelt, seega läheb rohkem aega, et hapnikuga rikastatud veri jõuaks tipptasemel töötamiseks vajalikus koguses ajju. Normaalse tervise juures ei muutu pika eluea jooksul meie võime püsimälus olevaid asju meenutada. Seda sellepärast, et RNA tase meie ajus tõuseb vananedes. Usk mälu hävimatusse on sageli alles pool võitlust, mis viib püsivalt briljantse mäluni. KOKKUVÕTE Meie mälu on ainulaadne. Kõik kogemused on subjektiivsed ja inimesed meenutavad üht ja sama kogemust isemoodi.
"suletud" torukeste süsteemi. Vere paneb liikuma südame kui pumba töö ja veresoonkonna eri osades olevate rõhkude erinevuse koosmõju. Veri liigub alati selles suunas, kus rõhk on madalam. Nii iseloomustabki kogu veresoonkonda püsiva vererõhu olemasolu. Seda rõhku saab mõõta (mmHg st. millimeetrit elavhõbeda sammast). Eristatakse ülemist e. süstoolset ja alumist e. diastoolset vererõhku. Kuna kaudselt mõõdetakse vererõhku valdavalt arteritelt (õlavarrearterilt), siis nimetatakse seda ka arteriaalseks vererõhuks. Normaalne arteriaalne vererõhk jääb tervel inimesel 140/80 mmHg piiridesse. Loomulikult ei ole vererõhk püsivalt konstantne väärtus vaid kõigub alati teatud piirides, olenevalt sellest, millises olukorras organism hetkel on (tervislik seisund, füüsiline koormus, emotsionaalne olukord jne.). 8. Hingamiselundkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 260-292)
annaabi.ee 
