avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude, veidi jämedamatel veenidel võivad olla juba klapid. F. Keskmised veenid – enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma nn. “lihaspump ja arteripump” – lihaste ja arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. G. Suured veenid (alumine- ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid): sein läbimõõduga võrreldes õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne (verevoolule aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk!). NB! Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein katki! Veel mõisteid veresoontest ja vereringest:
Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. Veenulid ja väikesed veenid verevool veidi kiirem kui kapillaarides, kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude. Keskmised veenid enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma lihaspump ja arteripump töötavate lihaste arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. Suured veenid (alumine ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid) sein õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne. Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein on katki. Veri liigub soontes lainetena pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele.
annaabi.ee 
