seinale. G. Suured veenid (alumine- ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid): sein läbimõõduga võrreldes õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne (verevoolule aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk!). NB! Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein katki! Veel mõisteid veresoontest ja vereringest: a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni) d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.),
ja siis vähendatakse survet, kuulates samal ajal stetoskoobiga arterist tulevaid helisid esimene heli vastab süstoolsele rõhule, helide kadumine näitab diastoolset rõhku (verevool arteris on täiesti vaba). Vererõhu mõõtühikuks on mmHg millimeeter elavhõbedasammast. Normaalseks loetakse vererõhku 80-90 mmHg diastoolne ja 110-140 mmHg süstoolne, madal vererõhk on hüpotensioon, kõrgem hüpertensioon. Anastomoos ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). Soonte sooned suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned. Tromb veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus endoteeli vigastus, nt ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni). Embol veresoones liikuv võõrkeha (nt õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru.
annaabi.ee 
