Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel. Säärtel on näha sinakate lainemustritena. Need võivad olla sümptomiteta, kuid jalad väsivad, kuid võib ka tekkida veenipõletik. Neid põhjustab pikaajaline seismine samas asendis. Alajäseme veenikomude vältimiseks tasub liikuda rohkem ja vähem seista. Tööstusriikides levinud (10 – 15% elanikkonnast) kui loodusrahvastele on see peaaegu tundmatu haigus. Arterilubjastuse ehk ateroskleroosi korral on rasvained ladestunud arteri siseseintele. Veresoonte sein pakseneb, vererõhk suureneb ja inimesel on suurem südameataki või ajuhalvatuse võimalus. Tähtsamad verehaigused on kehvveresus ehk aneemia (sh. rauavaegusaneemia), leukeemia ja hüübimise süsteemi haigused. Aneemia on maailma kõige levinum verehaigus, mille korral on veres hemoglobiini tase liiga madal. Seda võib põhjustada äge verekaotus – trauma, verejooks, hüübehäire, krooniline verekaotus
kiireneb ja tekivad keerisvoolud ja kaasuvad nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumise fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele(arteriaalsele) rõhule. Rõhu edeasisel langetamisel Korotkovi toonid algul tugevneva ja siis kaovad. Toonide kadumise hetkel vastsb rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. (1) Südame funktsionaalsed häired: Põhjamaades on surma põhjustavatest levinud südame-ja veresoonkonnahaigustest koronaartõbi. Pärgarteris leidub arterilubjastuse ateroskleroosi tagajärjel stenoose või trombe, mis tekitavad müokardis hapnikuvaeguse. Selle sümtom on tugev valu rinnas, eriti pingutusel (angina pectoris) ja osa südamelihasest võib nekrotiseeruda (infarctus cordis)- tekib südamelihaseinfarkt.(3) Ateroskleroos kahjustab lisaks ka teisi suuri artereid, põhjstades nii aju kui neerude funktsionaalseid häireid. Ateroskleroosi teket soodustavateks eguriteks
annaabi.ee 
