Selleks mõõtsime: Ve, FeCO2, FaCO2 30 Arvutasime alveolaarventilatsiooni: Va = Ve*FeCO2/FaCO2 (l/min) Ve - üldventilatsioon. väljahingatud õhu ruumala. mõõtsime kotist. FeCO2 - väljahingatud õhu CO2 hulk. Va - alveolaarventilatsioon. seda osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses, s.t. vere arterialiseerimisel. FaCO2 - CO2 hulk alveolaarõhus ül2. Määrasime spirogrammilt kopsumahud ja mahtuvused ül3. Lisaks uurisime voolu-mahu lingult vitaalkapatsiteedi (FVC) ekspiratoorse tippvoolu (PEF) Mõtlesime, milline võiks olla astmahooga inimese väljahingamine. Temal oleksid suuremad muutused voolunäitajas. ül4. kopsuruumala mõõtmine heeliumi lahjendusmeetodil. c1*V1 = c2 (V1 + V2) 31 8
ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel). Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon VD - anatoomilistel või teistel põhjustel gaasivahetusest mitteosavõtvate hingamisteede ventilatsioon (selles eristuvad anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum VDanat ja VDalv). Anatoomilise surnud ruumi ventilatsioon VDanat - anatoomilise ehituse tõttu gaasivahetuses mitteosalevate hingamisteede ventilatsioon, osad on nina- ja neeluruum, kõri ja hingamisteed kuni respiratoorbronhioolideni (viimased on terminaalbronhioolid)