- Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv; Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst-Kammern, Antiquitaeten-Zimmer); Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus. Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid. Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks, nende kommete, laulude, keele alusel.
See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Kultuuri on võimalik määratleda kui materjaalseid asju. Kogu maailma impiirilised objektid. Looduslikud ja inimese enese poolt loodud objektid. Kultuur on arterfaktide kogusumma. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Habitus teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda teatud viisil mis käivitud teatavatel välistel tingimuste puhul. Milline on inimese sotisaalne roll mida ta on harjunud täitma? Inimesed käituvad üldjuhul vastavalt ootustele selle kohta mida ta peaks antud olukorras tegema( ruumi sisendes ütleb sisenaja tere, jms). Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates midagi nii suurt, mille