Unenägude esilekutsumine levis Kreekasse ja Roomasse, kus see jõudis populaarsuse tippu. Unenägude esilekutsumise rituaalid leidsid aset Serapimites ehk unetemplites ja nendesse pöörduti sageli lootuses oma füüsilistele hädadele abi leida. Serapimites tehtud ülestähendused näitavad, et sellistele palvetele sageli ka vastati: mõned abivajajad said terveks, isegi pimedad said mõnikord nägijaks. Esimene dokumenteeritud põhjalik ja süsteemne unenägude analüüs pärineb Daldise Artemidoruselt, kes elas Väike-Aasias 2.sajandil enne Kristust. Tema ,,Oneirocritica" koosneb viiest raamatust, milles ta pakub omaenese unenäo teooriaid faktide pähe. Kuigi tema meetodid võivad olla mitteteaduslikud, kujunesid mõned tema väited unenägude analüüsimise pöördepunktiks ning kehtivad ka kaasaegses unenägude tõlgendamises. (Guiley 2009: 134-135) 3.2. Idamaade unenägude tõlgendamine Ka Idamaade unenäokäsitlus väljendab seisukohti, mis pole oma tähtsust kaotanud ka
ühiskondlikud arengud meile toonud parema maailma - vastupidi. Vaadates ajalugu võime leida palju häid ideid. Ajaloole vaatles ta lähtuvalt olevikust. Igal ühiskonnal on oma tõereziim. Foucault tunneb eelkõige huvi HELLENISTLIKE antiikfilosoofide vastu. Inimene on vaba käitumaks oma suva järgi, olles teadlik, et olemas on harmooniline ja tähenduslik eluviis. Foucault toob seksuaalse moraali vallast näite (enne kristliku moraali levimist) ühelt paganlikult kirjutajalt - Artemidoruselt, kuidas too seletab erootilisi unenägusi vastavuses ühiskondlike suhete ja võimuga. Olulisel kohal on partnerite sotsiaalne staatus. Seksuaalne vahekord kui ühiskondlike suhete vahekord. Seksuaalakt tähendab eelkõige penetratsiooni. Kreeklaste jaoks ei olnud Foucault arust tegelikult seks üldse mingi eriline probleem või teema. Moraalne koodeks oli eelkristlikul ajal üsna sarnane kristluse enda omaga, erines selle rakendus ja suhe subjekti ehk iseendaga
annaabi.ee 
