Ta kuulutab, et teda ei huvita kunstipoliitika küsimus -- kuidas kunsti tegijad saavutavad selle, et nende esitatud artefaktid saavad kunstiteose staatuse. Oma institutsionaalse kunstiteooriaga tahab Dickie vaid osutada, et kunstiteoste loomiseks on vajalik teatud sotsiaalne kontekst. Kunstimaailm pole mitte formaalne korpus, mis peab koosolekuid ja võtab vastu olemas mingeid tingimusi, mis peaksid olema täidetud, et mingi asi saaks kuuluda kunstiteoste klassi, ei kahelnud keegi selles, et artefaktuaalsus on kunstiteoseks olemise tarvilik tingimus. Seega toob Dickie artefaktuaalsuse kunstidefinitsioonis välja vastusena neowittgensteiniaanlikult meelestatud kriitikutele. Samas ei eita Dickie, et ka readymade'id võivad olla artefaktid. Näiteks Duchamp' poolt "Fontääni" pealkirja all eksponeeritud pissuaar on Dickie meelest kunstiline artefakt, sest Duchamp kasutas seda hoopis teiseks otstarbeks valmistatud asja kunstilise meediumina, samuti nagu õlivärve ja
hoopis ergutav mõju. 6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. 7. Selgitage institutsionaalse kunstidefinitsiooni põhisisu! · Institutsionaalne kunstiteooria: Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma mõiste kunstimaailm pärineb Dantolt, ent tõlgendab
annaabi.ee 
