kolme informatsioonitasandit: struktuurne info, funktsionaalne info ning kontekst. Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon, kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info, mida on võimalik meeltega tajuda ja füüsikalis-keemiliste uurimismeetoditega uurida. Funktsionaalne info viitab artefakti kasutusele. Funktsioon sõltub oluliselt sellest, kas tegemist on praktilise või kommunikatiivse artefaktiga. Praktiline e. utilitaarne funktsioon väljendab objekti füüsilist kasutamisfunktsiooni igapäevaelus. Paljude objektide puhul oluline ka nende väljanägemine ning nad täidavad ka teatud esteetilist funktsiooni. Sümboolne funktsioon viitab millelegi objektist väljaspool asuvale: kas juhtunule, abstraktsele ideele, tähendusele jms. Objektid tähendavad midagi, talitlevad teatud märgina. Objektidel on ka
Kunst on SOTSIAALNE PRAKTIKA, milles teatud ARTEFAKTIDELE omastatakse KOKKULEPPELISELT kunstisteose STAATUS ja roll. Kunstiteooria võib lähtuda teose defineerimist läbi selle FUNKTSIOONI. Margit Sutrop läheneb kunsti defineerimisel küsimusega “mida tähendab olla kunstiteos”; milles seisneb tema staatus? Staatus on saavutatud läbi kunsti institutsionaalsuse, sotsiaalse praktika. Staatus omistatakse läbi konventsioonide ja selle, et lähtepunktiks on, et tegu on juba artefaktiga, mis on loodud kunstniku poolt kunstilise eesmärgiga. Kuidas nüüd siis muutub artefakti funktsioon, kui ta saavutab kunstiteose staatuse? Asjade loomulikud omadused ei mängi mingit rolli. Kunstiteose FUNKTSIOON ON määrata ära, kuidas temaga opereerima peab. ESTEETILINE kunstiteooria defineerib kunsti läbi kogeja subjektiivsete tunnete kaudu. Inimene kogeb mingit erilist esteetilist elamust. Teades, et tegu on kunstiga võtab inimene selle suhtes erilise hoiaku
annaabi.ee 
