1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee. Füüsikaliselt seotud vesi (hügroskoopsus- ja kilevesi) tekib kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha.
20. Millist vett nimetatakse arteesiaveeks? V: Arteesiavesi e. surveline vesi - maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata. 21. Mida endast kujutab piesomeetriline tase? V: Kui puurida survealal puurkaevud või sügavad kaevud kaevata selle veekihini, siis vesi tõuseb põhjast ülepoole kuni teatud pinnani. Seda pinda nimetatakse arteesiavee survepinnaks ehk piesomeetriliseks pinnaks või tasemeks. 22. Miks eraldatakse välja arteesiavee staatiline ja dünaamiline tase? V: Staatiline veetase - põhjavee tase puuraugus või kaevus kui vett välja ei pumbata ega juurde ei lasta. Vee väljapumpamisel puuraugust veetase alaneb mõnevõrra, uut taset nimetatakse dünaamiliseks tasemeks ja see sõltub vee pumpamise intensiivsusest. 23. Nimetage mõni suurem arteesiabassein Euroopas?
A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon B Pinnasevee taseme samakõrgusjoon C Pinnase külmumissügavus 26 Kas jõgi toitub pinnaseveest? A Jah B Osaliselt C Ei 27 Mis on piesohüdroisohüps? A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon B Survekõrgus arteesiavee kihis C Pinnasevee taseme samakõrgusjoon 28 Kas pinnasevesi toidab arteesiavett? Joonista pilt. A Jah B Oleneb olukorrast C Ei 29 Joonista langeallika pilt 30 Joonista tõusuallika pilt 31 Kolitiiter on A Bakterite arv 1cm3 vees B Veehulk ühele bakterile
Tamulast Lindorani on orundi põhi soine. Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3
· Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse üksikmajapidamiste puhul, sest allikaid vähe · Horistontaalveehaardeid (torudreenid ja veehaardegaleriid) sarnased
annaabi.ee 
