Võibolla enim liialdatud on põhjarahvaste vastavad tavad kärbseseente söömine. Viimane küll leidis aset, kuid siiski piiratud kontignedi poolt samaanid, kelle uriini jõid siis teinekord ülejäänud.) Oopium on toode, mis on seotud tugevasti meditsiinilooga. Morfium sünteesiti 1820. aastail, 1850. aastail töötati välja tänapäevane süstal ning niiviisi saadigi konstanteerida, et on saabunud inimkonna uus õnneaeg (kogu tegevus toimus anestesioloogia tekke perioodil). Suur osa arstkonnast olid edaspidi morfinistid (sh nt F. Nightingale, Haldane). 1898. a sünteesis ja viis Bayer käibesse Heroiini (siis veel suure tähega, kuna tegemist oli ravimpreparaadiga, nö the heroic drug), mis keemiliselt on diatsetüülmorfiin. Heroiini kohta väideti, et tegemist on veelgi parema valuvaigistiga, kuid samas ohutumaga... Oopiumikaubandus oli 19. sajandil vägagi aktsepteeritav ning sümboliseeris mõnes mõttes vabakaubanduse teket asi nimelt selles, et britid pidasid hiinlastega nn
kultus. Miks ühiskonna eliit kelleks arste toona peeti läks kaasa fasistliku ideoloogiaga. Küsimus oli ilmselt ühiskonna biologiseerituses. Natsiideoloogiat käsitlesid asjassepuutuvad ise, kui tervishoidu/hügieeni. Natsism pidanuks olema rakendusbioloogia, Hitler ,,saksa rahva arst" või siis ,,poliitika Robert Koch". Natsionaalsotsiaalistliku Tööparteiga (NSDAP) liitus 45% saksa arstkonnast, 26% arste kuulusid SA-sse (Sturmabteilung NSDAP rünnakrühmlased, nn ,,pruunsärklased"), 7% SS-i (Schutzstaffel NSDAP sõjaväestatud organisatsioon). Need arvud on kordades suuremad kui teiste kutsealade esindajate vastavad näitajad. Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona
annaabi.ee 
