Haigel inimesel, olenemata east, tekib küsimus, mida on tal oodata tulevikult. Möödunule annab ta oma seletuse ja arst ei peaks seda vaidlustada püüdma. Kui patsient uurib otse või kaudselt oma raske haiguse võimalikku teed, ei tasu vastust vältida, eriti mitte siis, kui see on suuresti tõenäoline. Ebaselges seisundis patsiendile ei maksa aga statistikal põhinevat ennustada. Jutuajamisel tuleks öelda, et haiguste kulg on isikuti eripärane ja arstki ei oska seda alati teada. Kriitilises seisundis vanuri omastele sobib teatada, et patsient võib surra äkki, nagu sageli juhtubki. Patsient on sageli oma olukorrast teadlik ega soovigi arstilt ammendavaid vastuseid. Neid ei tule siis ka patsiendile anda. "Surmaks valmistumine pole kõikide inimeste meelest väärtus omaette, nii et kui neid selleks sundida, võidakse röövida nende viimsete eluhetkede väärikus ja sisu."
Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ... Ärkad vahel enne koitu ema õmblejaks on meile - märkad: ema keedab toitu. uued pluusid temalt saime, Veel on ema õpetaja - vanad puhtaks pesti eile - koos meil tähed selgeks saavad
annaabi.ee 
