mitte? 3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel. § 1044 lg 3 kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis võib kannatanu alati valida, kummal alusel (lepinguõigus või deliktiõigus) ta oma nõude esitab. Praktikas tüüpilised juhtumid: kutsehaigused, tööõnnetused, arstivastutus (tervishoiu teenuse osutaja vastutus). 3-2-1-48-15 A läks SPAsse ujuma ja basseini äärne oli libe, A kukkus ja sai kehavigastuse. Plaadid vastasid kareduse poolest nõuetele. 5. Missugustel juhtudel saavad lepinguga soodustatud või kaitstud kolmandad isikud nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel? Kolmandad isikud saavad kaitset lepinguõigusest ja peavad esitama nõuded lepingupoole vastu lepinguõiguse alusel, välja
tervelt 0,5%. Samas on A-l võimatu 100% kindlusega tõendada, et tema haigestus just tehase reostuse tõttu, mitte loomulikul põhjusel. EE kohtupraktika: „kõik või mitte midagi“. Kui tõenäosus 50%, siis teistes riikides kasutatakse proportsionaalse hüvitamise meetodit. Teine meetod on võimaluse kaotamise hüvitamine. Selle meetodi järgi hüvitatakse kannatanule see, et ta jäi ilma võimalusest mitte kahju saada. Nt arstivastutus. A-l hakkab jalg valutama ja läheb arstile. Arst paneb toime diagnoosivea, ei tuvasta haigust õigesti. Rikub sellega oma kohustust. Mõne aja pärast juba hilja ja A jalg tuleb amputeerida. Tagantjärgi tehakse kindlaks, kui arst ei oleks oma kohustust rikkunud, oleks 60% tõenäosusega A jalga mitte amputeerima. Sellisel juhul makstakse hüvitist, kuna A kaotas oma võimaluse. Juhul kui kahju võis põhj kostja tegu, peab kostja ise tõendama, et tema tegu kahju ei