kunstiteosed, luksuslikud templid, avalikud hooned, mitmekordsed elumajad ja turud, kus valitses uskumatult suur kaubavalik. Mõne üürimaja esimesel korrusel asus pood. Enamasti oli pood lihtne ruum, kuhu oli kivi- või puupingile välja pandud kaubad. Poeomanik ise elas poe taga või peal. Pood oli tavaliselt jagatud kaheks eespool poeruum, tagapool töötuba, kust viis trepp magamistubadesse ja laoruumi. Ööseks suleti poeuks puust luugiga. Rooma kauplustest võis leida kõike, alates arstirohtudest ja kirjatarvetest kuni tuleviku ennustamise vahenditeni. Palju kaupa tuli sisse vedada impeeriumi provintsidest. Ostia sadama kaudu saabusid mere tagant kohale viljakotid, veini- ja õliamforad, eksootiline siid, vääriskivid, värvained ja mitmesugused toorained. Ostiast veeti kaup pargastel mööda Tiberi jõge üles Rooma. Põllumajanduses kasutati efektiivseid maaharimisviise ja saadi rikkalikke saake. Lavastati revüüsid ja näidendeid ning korraldati
II Raamat: Elu hoone `'Vahest soovin, et sõpradena lahkume. Sinuhe. Seepärast ütlen sulle ka oma nime ja see on Nefernefernefer, sest mind peetakse ilusaks ja mitte keegi, kes kord on ütelnud mu nime, ei saa seda jätta kordamata teist ja kolmatki korda.'' Väga huvitav lause seetõttu, et Nefernefernefer peab ennast justkui iluideaaliks ning ülistab ennast. `'Arsti õppimis- ja praktika-aeg oli andekailegi pikk. Me pidime läbi võtma õppekursuse arstirohtudest ja tundma kõik taimed, õppima neid noppima õigel ajal, neid kuivatama, neist ekstrakte tegema, sest arst pidi tarbekorral oskama ise oma rohtusid valmistama.''- Seda oli tore lugeda, sest see kirjeldab meditsiiniõpet, mis on nüüdseks arenenud juba väga kõrgele tasemele, ent baas on siiski võrdne lauses olevaga. `'Aegade algusest on määratud, kuidas kujutatakse püstiseisvat inimest ja kuidas istuvat. Aegade
rikutud tervisega ning kibestunud süamega tõbub ta tagasi, veendunud, et maised lõud ei suuda rahuldada tema hinge igatsusi!» Ja nii edasi ja nii edasi. Lugemise ajal kuuldus aegajalt heakskiitvat suminat, mida saatsid sosistatud hü uatused: «Kui kena!», «Kui väjendusrikas!», «Nii õge!» jne., ja kui ettekanne oli lõpenud eriti väeva moraalijutlusega, jägnes vaimustatud aplaus. Siis tõsis sale, kurvameelne türuk «huvitavalt» kahvatu näga, mis tuleb arstirohtudest ja halvast seedimisest, ja luges ette «poeemi». Kahest salmist piisab. 131 «Missouri neiu hüvastijätt Alabamaga. Alabama, ela hästi! Kuis armas mull' sa! Ent siiski nüüd pean ma sust lahkuma! Kurb, jah, kurb on sust mõeldes mu süda, mu hing ja mälestustulvas mul paisub rind! Olen rännanud läbi su metsad ja maad, olen lugend ja uidand Tallapoosa ra'al, olen kuulanud Talassee'd kohamas eel ja koidukiirt oodanud Coosa jõe veel. Ei häbene igatsust südame sees,
annaabi.ee 
