KLOOSTRIMEDITSIIIN- üldiselt olid mõeldud kloostrielanike endi põetamiseks, kuid ajapikku sattus neisse ka kloostrivälist rahvast (millegipärast just mehi). 1215 keelas Lateraani kirikukogu vaimulikel kirurgia ning algas kiriku eemaldumine meditsiinist. Kirik hakkas püüdma oma tõdesid arstkonnale peale suruda- hing on tähtsam kui keha. Kirikud hakkasid püstitama takistusi inimeste lahkamisele, mis 13. sajandil ülikoolides juba alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist Katkuga seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine- ühiskonna sekulariseerumine. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks- humanism. Varem oli keha olnud kui hinge varjupaik, nüüd kippus see saama asjaks iseeneses. Teadmised inimkehast, anatoomiast füsioloogiast- saades tuge filosoofilistest õpetustest,
isik võib edasi töötada preestrina jne). Toimumas oli üldine kiriku positsiooni tugevenemine ning usulise hüsteeria kasv (ristisõjad) ning seega pole imestada, et kirik püüdis ka arstkonnale oma tõdesid peale suruda nt, et hing on tähtsam kui keha (anima sit mulo preciosior corpore). Eelnevast lähtuvalt hakati kiriku poolt takistusi tegema ka inimeste lahkamisele, milline praktika 13. sajandil ülikoolides alanud oli. Kirik tegeles ka juutide arstipraksisest eemaletõrjumisega. Meditsiini arengule oli tähtis linnastumine linnadest sai keskkond, kus arstil on võimalik praktiseerida. Linnad, muretsedes oma kodanike turvalisuse pärast (katk), hakkavad palkama arste ning rajama haiglaid (Santa Maria Nuova hospital Firenzes 1288). HILISKESKAEG / RENESSANSS Hiliskeskaeg (eriti Alpidest lõunas) tõi kaasa teadusliku mõtte tormilise arengu. Põhjusi selleks, nn Renessanssi väljakujunemiseks, on ilmselt palju. Üks neist