ja su valest, kadund armuke. Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti kirjanik ja võru linnaarst (26. detsember 1803 - 25. august 1882 ) Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, Kalevipoeg (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", Kilplased, Reinuvader Rebase lood. Hoolimata majanduslikest raskustest,jõudis ta ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteediks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele. Sinu pilt Ma näen, kuis välgud sädevalt äev veeremas, mets kumamas, su näole a'avad lõkkeid, ja õhtu ehapunal näen ma su pilti õitsemas kui himuvolid kangemalt nii kaugel õnnetumal. mul kihutavad mõtteid. Paist' hele lahke ehatäht
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus
Kirjutas ka luuletusi, nt ,,Järwa-ma wanna mehhe õppetused" Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga. Tema jutte iseloomustab huumor, tabav sõnakasutus ning olukordade täpne kujutamine. Tema jutu-ja luulelooming on 19. sajandi I poole kunstiväärtuslikuim osa eesti kirjanduses. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) sündis kingsepa pojana, ent jõudis sellegi poolest ülikoolihariduse ja arstikutseni, lisaks sellele omandas rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuse. Pärast ülikooli lõpetamist pühendas end eesti keele arendamisele ning võitles uue kirjaviisi elluviimise eest. Töötas 44 aastat Võrus linnaarstina. 1840 kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" Kirjutas ka teisi õpetlikke lugusid, mille avaldamiseks kasutas kalendreid. 1846 hakkas toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa.
annaabi.ee 
