Sellelaadseid trükiseid avaldas ta hiljem Tartu suurtrükkal Hans Laakmanni tellimusel ja kirjastusel, näiteks "Maa- ja merepildid" IIII (18501861) ja "Ristisõitjad" (1851). Oluliseks teoseks on populaarteadusliku sarjana ilmunud, rikkalikku sisu pakkuv ja kaunilt illustreeritud sari "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" IV (1848 1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud sünnitusabi õpikut "Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures" anti välja mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest" (1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter" (1879). Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele arendajana
Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale igasuguse ideoloogia, religiooni jms (kaasaarvatult ,,unustasid" enda vastavad varasemad tavad). Meditsiinipanteon kreeklastel siiski oli. Asklepios nö meditsiini pool-jumal, kellest sai alguse Kreeka templimeditsiin, mis meenutas Egiptuse sarnast traditsiooni. Asklepiose templite preestrid olid arstid (ka Hippokrates oli sellisest kontekstist välja kasvanud). Arstikutsega seotud olid ka Apollo jt. Oluline Kreeka puhul see, et kuigi jumalikku algupära väljunud nn ,,Pandora laekast", Zeusi seatud karistusest inimkonnale Prometheuse teo eest toimisid haigused kreeklaste ettekujutuses inimeste juures juba omaette (ontoloogiliselt), vastavalt loodus- vms seadustele. Põhjus ratsionaalsuseks oli Kreeka vaene põllupind. Palju sõltus kaubandusest ning seetõttu said arengu keskusteks linnad (linnriigid), mille kodanikke võiks võrrelda
annaabi.ee 
