Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga nii nimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravi võimalus veavavale haigusele. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele. Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer (1734 1815). Omal ajal peeti teda petiseks. Mermeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustas hilisemaid hüpnoosi uurijaid ning see aitas kaasa mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele. Sellist uurimist ja nähtust hakati
patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida üksnes sõnad. Samas aga Kreekas olid olemas nii nimetatud unetemplid, 'kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Tegevuse mõte seisnes selles, et magamise ajal ilmus patsiendi unenäos teatud vaevusele ravim. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele. Sõnad ,,mesmeriline" ja ,,mesmeriseeriv" tulenevad sellisest isiku nimest nagu Franz Anton Mesmer (1734 1815). Ta oli veidi imelik ja paljud pidasid teda sel ajal petiseks. Aga siiski on ta hüpnotismi üks tähtsamaid isikuid. Tema karisma ja ilmne edukus patsientide tervendamisel julgustas hilisemaid hüpnoosi uurijaid ning see aitas kaasa mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer oli tõeliselt kuulus oma alal, milleks oli nimelt arstiteadus