1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877, sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877 taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda.
sisalduvatele eeskirjadele peab isik, kes on kvalifitseeritud töötama kutsealal oma asukohamaal, saama põhimõtteliselt töötada sel kutsealal ka teises liikmesriigis. Mõnel juhul võib sihtriik siiski nõuda täiendavat koolitust. Ka selles küsimuses on Euroopa Kohus mitmetes kohtuotsustes esitanud oma arvamuse. Vt altpoolt näidet Belgiast pärit arsti kohta, kel ei lubatud töötada Prantsusmaal. Näide Arstidiplomi tunnustamine Arst alustas oma õpet Alzeerias ning kolis seejärel Belgiasse. Belgia ametiasutused arvestasid tema Alzeerias läbitud õppega ning ta lõpetas oma arstiõppe Belgias. Seejärel kolis arst Prantsusmaale, kuid tal ei lubatud seal arstina töötada. Põhjenduseks toodi, et ta oli osa oma koolitusest läbinud kolmandas riigis. Euroopa Kohus otsustas siiski, et Prantsusmaa ametiasutused ei tohi tal keelata töötada arstina Prantsusmaal, sest tal oli ELi riigi haridustunnistus13.
annaabi.ee 
