Püha Paisios Püha Paisios sünninimega Arsenios Eznepidis (1924 ) oli tuntud Kreeka Ida-õigeusu askeet Athose mäelt. Ta oli hinnatud tema vaimse juhatuse ja askeetliku elustiili poolest. Paljud inimesed kogu maailmast austasid väga Paisiost, nende hulgas eriti Kreeka ja Venemaa. Auväärne Paisios kanoniseeriti ehk kuulutati pühakuks 13.jaanuaril 2015. Kreeka kodusõja ajal töötas Arsenios raadios, aga peale sõda otsustas ta külastada Athose mäge, kus külastada isa Kyrili. Olles olnud paar aastat munkluses algaja, tonsuuriti Arsenios 27.märtsil aastal 1954. Tonsuuriga kaasnes uus nimi isa Averkios. Aastal 1958 paluti Averkiosel minna elama oma kodu küla lähedale ja võidelda protestantide vastu. Naasedes Athose mäele aastal 1964 otsustas Paisios elada eraklikult. Aga tema tervis ei pidanud vastu ning 2 aastat hiljem otsustati teda opereerida.
põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega aadli omavoli vastu. Aastatel 15381767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Kogu väravakompleksist ehitati Harjuvärava barbakaan. Tallinna kindluse Harjuvärava tornis asuvasse vanglasse saadeti 1766. aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka
Aastal 1535 hukati eel- ja peavärava vahel Johann von Üxküll, kes oli rikkunud oma linna põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega aadli omavoli vastu. Aastatel 15381767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Kogu väravakompleksist ehitati Harjuvärava barbakaan. Tallinna kindluse Harjuvärava tornis asuvasse vanglasse saadeti 1768. aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri 1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal
annaabi.ee 
