Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega. Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu dzässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes dzässilikes arranzeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat. Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga ,,Saaremaa valss". Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga dzässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel kontserdi poolel esines veel Estonian Voices Kadri Voorandi juhtimisel. Ka teist
Kava oli kirju, kuid seda tervikuks aitasid siduda 19 vahetekstid, milles ilmnes ka meeste sõnaseadmisoskus ja näitlejameisterlikkus. Kuigi esitati erinevatest zanritest muusikat- rahvaviisidest rokilugudeni, jäi Apelsini muusikuile siiski kõige südamelähedasemaks kantri. (Erm 1989, lk 124) Suurem osa pillidest on naturaalpillid. See võimaldas saavutada arranzeeringutes reljeefse ja selge kõlapildi. Kuna enamuses oli tegu meistripillidega, siis lisas see kõlale kordumatu tämbrilise värvingu. Repertuaari oli neil aukohal ikkagi oma muusika, millele tegi tee lahti Tõnu Aare kujundlike ballaadidega. Neil oli eredaid instrumentaalpalu ja laule. Oma paladega lisasid värvi Vello Toomemets, Ivo Linna, Priit Pihlap ja Jaan Arder. Et laulusõnum kannaks, on hoolt kandnud Ott Arder ja Henno Käo. (ibid: 124-126)
annaabi.ee 
