Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) ja "Freedom to love, freedom to lose" (Forte,
Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal
Olav Ehala on kirjutanud muusikat paljudele filmidele: "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng", "Don Juan Tallinnas", "Kapsapea", "Vana daami visiit" ja "Lotte reis lõunamaale". Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti
"Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992) "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998) "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003) "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004) "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005) "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Bändid Bänd, millega Ehala enim on seotud, on Kiigelaulukuuik. 1989. aastast tegutseb ta Kiigelaulukuuikus helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Ansambliga Kiigelaulukuuik on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Kiigelaulukuuikul on ilmunud CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino- Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Samuti on ta mänginud ansamblis Kristallid, kus ta kirjutas ansamblile mõned lood. Preemiaid Eesti muusika aastapreemia (1992). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000). Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001)
kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri kohtades ning turneed Hiinas ja Egiptuses. Koos Lauri Saatpalu ja teiste muusikutega valmisid plaadid ,,Sa oled hea" ja ,,Ei kunagi" ning seekord Katrin Mandeli nime all. Viimase ilmunud plaadi pealkiri on ,,Peegeldus", kus on koostööd teinud ka Katri Rebane, Tiit Kikas, Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga. Raul Vaigla käis Tallinnas Otsa-koolis ja selle kõrvalt mängis ta ka kodukandi bändides
ümber. Esietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1967. aastal võideti Tony auhindade jagamisel parima muusikali, helilooja ja laulukirjutaja, mees- ja naiskõrvalosatäitja, lavakujunduse, kostüümide, koreograafia ning rezii (lavastuse plaan) preemia. 3 Autorid Helilooja-John Harold Kander (sündinud 1927) Kander on sündinud Kansases, Missouris. Ta alustas Broadway-karjäri 1950. aastatel koorijuhi, dirigendi ja arranzeerijana (arranzeerima- helitööd teistele orkestri, - pilli, - või hääleliigile ümber seadma). Kanderi esimeseks muusikaliks oli 1962. aastal lavale jõudnud ,,A family affair" koos James ja William Goldmaniga. Laulusõnad- Fred Ebb (8 aprill 1928- 11 september 2004) Ebb on sündinud Manhattanis. Ta oli ameerika muusika teatri laulusõnade kirjutaja, kellel oli edukas karjäär koos helilooja John Harold Kanderiga. Oma esimesed laulusõnad kirjutas 1951. aastal muusikalile ,,Baker's Dozen".
Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil "Nyyd", festivalil "Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel "Time of Music" (Soome, 2006), "Jazzkaar" ja "Tudengijazz". 27 http://et.wikipedia.org/wiki/Timo_Steiner 28 http://www.helilooja.ee/liikmed/tauno-aints/ 29 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints 22 Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi "Metsatöllu" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja "Metsatöllu" esituses festivalil "Maailmaküla" Gustav Ernesaksa lastelaulust "Rongisõit", mis kõlas huvitavalt ning uudselt. Valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele koosseisudele.
1965. aastal lasi ta välja oma singli. Isegi oma lähimate sõprade jaoks olida müstiline ja saladuslik mees. Ta oli kindlameelne ja äärmiselt oma muusikasse pühendunud. Ta teadis, milleks ta võimeline oli ja tegutses vastavalt. 1968. aastaks hakkas professionaalne edu teda Jimmy Page'iga sarnaselt ahistama ja ta liitus Led Zeppeliniga. Pärast Led Zeppelini laialilagunemist on John Paul töötanud peamiselt produtsendi ja arranzeerijana sellistele artistidele nagu The Misision 1987. aastal, R.E.M. 1992. aastal, Ben E. King 1986. aastal, Cinderella 1990. aastal, The Butthole Surfers 1992. aastal ja Peter Gabriel 1992. aastal. John Paul Jones on teinud muusikalise kujunduse filmile Scream For Help(1985. aastal). Ta liitus Jimmy ja Robertiga LiveAid'i kontserdiks 15. juulil 1985. aastal ja 14. mail 1988. aastal Atlantic Records'i 40 aastapäeva peoks. 1993. aasta septembril oli ta
annaabi.ee 
