Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin, kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile. (2) Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg, kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. (2) Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Rembert sai krahvitiitli, kui ta abiellus Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873
Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põhjasõda oli sellele piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega--aretati vilja, kartuleid. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks
annaabi.ee 
