Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3-osalise kantaadina
Lugu “Black Hole Sun” on nende kuulsaim teos, mida bänd siiamaani esitab. Kuulates ja analüüsides teost, võib selle jagada lihtsaks 2osaliseks AB vormiks. Üldiseloomult on lugu ballaadilik, rahulikus tempos, peatähelepanu on solistil ja tekstil. Aosas ehk salmides on kuulda grungele iseloomulikku drivega kitarri, mida mängitakse arpedzeerides ( helid kõlavad ajaliselt üksteisele järgnevatena, mitte üheaegselt) ning laskuvas harmoonilises järgnevuses. Salmiosa koosneb kahest muusikalisest lausest ning üheksast akordist, mida korratakse muutmata kõikides salmides. Aosa faktuur on hõre solist, trumm, drivega kitarr ja basskitarr moodustavad mängides läbipaistva kõla.
-iga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni 5. sümf.). 2.-osa on rahustava iseloomuga. 3.-osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. 4. SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Teema ise on konfliktne # 4 astmega minooris, mis