tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene laiaulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. TCP/IP mudeli kihid : Lüli kiht (Link Layer) Lüli kiht on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lüli kihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis
Interneti olemus, teenused ja otsivahendid. Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid:
annaabi.ee 
