aastal ning natsimeelne isa jättis oma Hollandi parunessist naise ja lapsed sõja väljakuulutamisel maha. Kuigi Audrey oli sündinud Brüsselis, kasvas ta üles pigem Inglismaal ja ta oli Suurbritannia kodanik. 1940. okupeeris Saksamaa Hollandi. Inglispärase nimega polnud seal enam ohutu elada ja Audrey kasutas kuni sõja lõpuni nime Edda van Heemstra, mis aga ametlikult kunagi tema nimi ei olnud. Audrey ei unustanud iialgi hirmu, mida ta tundis lapsena, kui Saksa väed vallutasid Arnheimi linna Hollandis. Ta on rääkinud, kuidas tema vennad sõid koeraküpsiseid, kui midagi muud süüa ei olnud, kuidas leib oli roheline, sest ainsana oli saada hernestest tehtud jahu ning kuidas tema ema istus terve päeva voodis ja luges, et nälga unustada. Läbielamiste tõttu keeldus Audrey mängimast filmis “Anne Franki päevik”, kartes et natside eest redutava juuditüdruku kehastamisega kaasneks liiga valusaid mälestusi. Audrey pidevat
Hüatsindibukett või lillekorv piserdati mürgiga, mille lõhna maskeeris hüatsindi tugev lõhn, või siis pandi neid lilli sellisel hulgal magamistuppa või buduaari, et nende endi tugev lõhn põhjustas nõrganärvilistel tervisehäireid. Tegelikult on meie hulgas küllalt inimesi, kes ei talu hüatsindi hullutavat lõhna, tunnevad sellest peapööritust ja võivad isegi minestada. Ameerika kirjanik Edgar Allan Poe on õitsvaid hüatsindipõlde kirjeldanud oma jutustuses ,,Arnheimi mõis". 11 Kasutatud kirjandus 12 · Brown, K. Sibullilled läbi aasta Maalehe Raamat 2000 lk.160 · Normet, T Mürgiseid taimi meie ümber Maalehe Raamat 2004 lk.202 · Roost, V Legende ja pärimusi lilledest Maalehe Raamat 1997 lk.139 · http:/planetpost.eu/lk.php?id=38 viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/aiasõber.ee/ viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/eelk.ee/sümbolid viimati allalaetud 10
annaabi.ee 
